Nõmmeveski hüdroelektrijaama jäänused

Very interesting location for engineer. The old ruins tell their own tale and you can imagine how it user to have looked very different earlier. Now the nature and water has taken back what is its own. Water was dripping from the old water passage and plants grew all over the place.

OK!

Целенаправленно заехал, поскольку много слышал, но сам не видел это место. Да, развалины старой гидроэлектростанции, река, которая сейчас полна воды. Неплохое место для прогулки по природе. Больше ничего и не сказать.
Рекомендуется к посещению.

Palju pole säilinud aga piisavalt, et aru saada mis ja kuidas.

Ilusad vaated ja põnev koht.

široko-daleko nic a najednou ruiny hydroelektrárny. Vypadá to tam pěkně.

Ime kaunis loodus, soovitan kindlasti vaatama minna.
Hüdroelektrijaama rajamine Nõmmeveskile oli Joaveski puupapivabriku juhatusel kavas juba
alates 1921. aastast, töödega kavatseti algust teha 1922. aastal, kuid reaalselt jõuti ehitamiseni alles 1923. aastal. Ehitustöö kestis kokku neli aastat, töö käis iga suvi. Aastatel 1923–1927 ehitati Nõmmeveskile hüdroelektrijaam võimsusega 250 hj, et tagada naabruses asuva Joaveski Puupapivabriku suurenenud energiavajadus. Selleks oli asutatud O/Ü Aqua Alba, mis korraldas jaama ehitamist. Jaamas pidid tööd saama juhataja-mehaanik ja 2 töölist.
Eraldi väärib märkimist, et jõujaama hoonesse oli projekteeritud ka juhataja ametikorter. Peale selle leidub hoones veel mehaaniku jaoks üks korter kahe toaga ja köögist ning on ukse kaudu ühendatud masinasaali ja parandusosakonnaga.
Huvi pakub kirjeldus ka sellest, kuidas kavatseti elektrienergiat Joaveski vabrikusse üle kanda: Jõujaamast saab kõrgepinge vool vaskjuhtmete kaudu Joaveski puumassivabrikusse saadetud, mis umbes 1,5 km. jõujaamast kaugel. Juhtmed lähevad jõujaamast Ida sihis kuni maanteeni era maadel ja siis mööda maanteeäärt kuni vabrikuni ilma, et nad
teiste eraomanikkude ehk riigimaid puudutaks. Juhtmed seatakse puupostidele, millised üksteisest õiges liinis umbes 60 meetrit. Eemal seisavad. Et juhtmed mitte väga alla ei langeks, tehakse postid umbes 10 m. pikad, mille juures nende ladva läbilõige mitte vähem kui 180 mm ei tohi olla. Kanali rajamiseks pidi murdma läbi paepaljandi ning valama kandetalad Valgejõe jõepõhja, kandetalad pidid toimima jäämurdjatena, selleks, et kevadine suurvesi ja jää kanalit ära ei lõhuks. Ehitusprojektist lähtuvalt pidi jõe kohale jääv kanaliosa olema ehitatud puidust, sellele eelnev, aga betoonist.1928. aastal Kõrgekaldal sündinud Evi Klaus (sünd. Evdokia Luhakivi→Loginov) mälestustes oli puidust osa tehtud punnlaudadest, ning värvitud väljastpoolt punaseks. Kanal oli kaetud pealt tõrvapapiga. Kanali puidust osa lammutati ära vene sõdurite poolt 1947. aastal ning peale seda valati ka see kanali osa betoonist. Elektrijaam hävis tulekahjus 08.11.1964. aastal. Evdokia ja Kalju Klausi meenutus hüdroelektrijaama põlengust; “Põles maha huvitavalt 8. novembril, see oli suur revolutsiooni aastapäev. Selle põlemisega oli ju ka nii, et minu õde (Nadežda Luhakivi, end Loginov) taheti vangi panna, oli ju nii, et teise korra peal elas üks lätlane, ja see teise korra pealt hakkas põlema ja tuli sealt seina mööda tuli alla. No jah. Siis noh aeti, et õe korterist hakkas, sest õemees tegi parajasti jälle puutöid ja tema tegi neid püssilabasid külameestele ja tema oskas hästi puust nikerdada, üks niuke puuklots oli seal suures toas, just selle korstnajala kõrval ja seal öeldi, et korstnajalast läks põlema, ja siis õde ütles, et miks see puuklots ei läinud põlema siis. See hakkas hoopis teise korra pealt elektrijuhtmetest põlema sealt lätlase toast.
Allikas: Nõmmeveski küla ajalooline õiend. Koostanud: Sten Berglund, Heiki Pärdi.

Väga eriline loodus ja rajatised. Soovitan kindlasti külastada.

In one place there you can get cold water if i remember good